Korstnad.
Elamu ehitust või renoveerimist alustades paigaldatakse sageli esimesena korsten ja alles seejärel konsulteeritakse kolde ehitajaga. Sellist mastaapset tööd tuleks alustada küttekolde/-kollete valikuga ja seejärel valida sobiva suuruse ja tegumoega korsten sobivasse asukohta.
Levinumad on telliskorstnad, millele korstnasiibrite lisamisega on võimalik muuta need
soojustsalvestavateks, tõstes nii üldist küttevõimsust 6- 8%.
Uutes elamutes on populaarseks muutunud kergplokk-moodulkorstnad. Nende plussiks on kiire paigaldus, kuid miinusteks kõrge hind ja hiljem on raskendatud vajalike avade tegemine.
Laia kasutust leiavad ka metall-moodulkorstnad ja seda eelkõige kohtades,kuhu rasket
kivikorstent pole võimalik ehitada. Metall-mooduli puhul on plussiks kiire paigaldus ja see, et korstnaga on võimalus alustada kolde pealt. Ise paigaldades on ette tulnud paigaldusjuhendite eiramist ja vähest isoleerimist põlevatest materjalidest, mis võib kergesti tulekahju tekitada.
NB! Kõiki korstnaid, olenemata tüübist, tuleks puhastada kaks korda aastas.
Korstnasiiber
Soomes juba aastakümneid laialt levinud korstnasiiber takistab nii külma õhu pääsemist lõõri kui ka korstna jahtumist peale küttekolde kasutamist. Sedasi võime suurendada ahju (pliidi, kamina) kasutegurit, kuna korsten toimib lisasoemüürina. Siibrit on kõige lihtsam paigaldada tellistest korstna rajamisel, kuid ahjumeister saab seda edukalt paika panna ka hiljem, juba valmis korstnale. Siiber tuleb panna küttekoldega samale või siis järgmisele korrusele, laest umbes 15-20 cm madalamale.